PÕHIKIRI 

alates 21.04.2018 

I ÜLDSÄTTED
1.1. Eesti Soome Keele Õpetajate Selts (edaspidi Selts) on soome keele õpetamisega tegelevate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
Seltsi eestikeelne lühend on ESKÕS ja soomekeelne 
nimetus on Viron suomen opettajien seura. Selts on asutatud 14.05.1993.
1.2. Seltsi ettevõtmised toimuvad üle Eesti. Seltsi asukohaks määratakse juhatuse otsusega vähemalt ühele juhatuse liikmele lihtsalt
ligipääsetav postiaadress.

1.3. Seltsi põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (2008) järgi on 85591 Keeleõpe.
1.4. Seltsi eesmärgid on:
- edendada soome keele õpetamist Eestis ja teavitada sellest avalikkust;
- korraldada Seltsi liikmetele täiendõpet ja kaitsta nende õpetustegevusega seotud huve avalikkuse ees;
- teha koostööd soome keelt ja kultuuri arendavate ja tutvustavate organisatsioonidega nii Eestis kui ka väljaspool Eestit;
- võimaldada Seltsi liikmetele tegutsemis- ja suhtlemisrõõmu.
1.5. Oma tegevuse arendamiseks võib Selts:
- sõlmida lepinguid ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikutega;
- võtta vastu kingitusi, annetusi ja sponsorisummasid;
- koguda sisseastumis- ja liikmemakse.
(1.6. Seltsil on oma pitsat.)
1.7. Seltsil on oma tegevuses eraõigusliku juriidilise isiku, täpsemalt mittetulundusühingu õigused ja kohustused.

II SELTSI LIIKMED
2.1. Seltsi liikmeks võib astuda iga Eestis tegutsev soome keele õpetaja või isik, kelle tegevus on seotud soome keele ja kultuuri
tutvustamisega põhiliselt Eestis.

2.2. Seltsi liikmeks võetakse isikliku avalduse alusel Seltsi juhatuse otsusega.
2.3. Seltsi liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks ja jooksva majandusaasta liikmemaks, edaspidi tuleb tasuda iga-aastane
liikmemaks.

2.4. Juhatuse otsus liikmeks vastuvõtmise kohta jõustub siis, kui liikmekandidaat tasub mõistliku aja jooksul sisseastumismaksu ja
liikmemaksu.

2.5. Seltsi liige peab tasuma liikmemaksu Seltsi majandusaasta, milleks on üks kalendriaasta, kolme esimese kuu jooksul.
Seltsi liikmete üle arvestuse pidamine põhineb liikmemaksu 
õigeaegsel tasumisel. Juhatus teeb kokkuvõtte liikmete arvust iga aasta
1. aprillil.

2.6. Seltsi liikmetel on õigus:
- võtta nii korraldaja kui ka sihtrühmana osa Seltsi korraldatavatest sündmustest;
- valida üldkoosolekul Seltsi juhatus ja olla valitud juhatusse;
- esitada üldkoosoleku päevakorda ettepanekuid Seltsi tegevuse tõhustamiseks ja osaleda hääletustel;
- saada juhtkonnalt selgitusi Seltsi tegevust puudutavates küsimustes;
- astuda avalduse alusel Seltsist välja.

III SELTSI JUHTIMINE
3.1. Seltsi juhtorganiteks on Seltsi liikmete üldkoosolek ja 3-5-liikmeline juhatus, sealhulgas Seltsi esimees.
3.2. Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja protokollitakse. Häälte
jagunemisel pooleks on otsustav Seltsi 
esimehe hääl.
3.3. Üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast tuleb seltsi liikmetele teatada vähemalt kaks nädalat enne koosoleku päeva.
3.4. Seltsi üldkoosolek:
- koguneb juhatuse kutsel vajadusel, kuid vähemalt üks kord aastas;
- valib kolmeks aastaks Seltsi juhatuse ja Seltsi esimehe;
- määrab liikmemaksu ja sisseastumismaksu suuruse;
- arutab ja lahendab Seltsi tegevusega seotud küsimusi;
- kuulab ära ja kinnitab Seltsi juhatuse aruanded, sealhulgas majandusaasta aruande;
- teeb vajadusel muudatusi Seltsi põhikirjas ja kinnitab uue põhikirjaversiooni; põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle
poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul 
osalenud liikmetest või nende esindajatest.
- otsustab Seltsi laialisaatmise;
3.5. Seltsi juhatus:
- valitakse üldkoosolekul kolmeks aastaks;
- esindab Seltsi ja juhib Seltsi tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal;
- viib ellu üldkoosoleku otsuseid ja soovitusi, vajaduse korral võtab vastu täiendavaid otsuseid;
- koostab ja kinnitab iga-aastase eelarve ning jälgib selle täitmist;
- on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja vähemalt kaks juhatuse liiget. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
Häälte võrdsel jagunemisel otsustab Seltsi esimehe hääl;

- peab arvestust Seltsi liikmete kohta,
- võtab vastu sisseastumis- ja liikmemakse;
- kutsub kokku Seltsi koosolekud ja valmistab need ette;
- käsutab Seltsi rahalisi vahendeid;
- annab liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta.
3.6. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.
3.7. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmele oodatava hoolsusega.
3.8. Seltsi esimehe volitusel on juhatuse igal liikmel õigus esindada Seltsi tehingute tegemisel.
3.9. Seltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui üldkoosolek ei ole andnud tehinguks nõusolekut.
3.10. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda ning juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda, teavitades üldkoosolekut.
3.11. Juhatus võib otsuse vastu võtta juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
3.12. Juhatus võib koosolekuid pidada kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi kasutades.
3.13. Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

IV SELTSIST VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE
4.1. Seltsi liikmel on õigus juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel Seltsist välja astuda. Seltsist väljaastumise avaldus rahuldatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast.
4.2. Seltsi liige, kes on meeldetuletustest hoolimata jätnud mõjuva põhjuseta liikmemaksu kalendriaasta esimese kolme kuu jooksul
maksmata, loetakse Seltsist lahkunuks.

4.3. Seltsist lahkunud isikuile sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

V SELTSI MAJANDAMINE
5.1. Seltsi majandusliku aluse moodustavad sisseastumis- ja liikmemaksud, Seltsi korraldatud sündmuste tulud; ettevõtete, asutuste,
organisatsioonide ja kodanike vabatahtlikud annetused ning muud laekumised.


VI SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. Selts lõpetab oma tegevuse, kui üldkoosolek langetab vähemalt 2/3 liikmete toetusel sellekohase otsuse.
6.2. Seltsi likvideerimisel allesjäänud vahendite ja vara jagamise otsustab üldkoosolek.

* Käesolev põhikirjaversioon on järjekorras teine. See kinnitati 21.04.2018 üldkoosolekul Narvas ja sellega asendati 1990. aastatel valminud esimene põhikiri.